Meeste tervise nädal Tartus

9.-13. juunini 2003 toimus Tartus meeste tervisele pühendatud teemanädal.

Korraldajateks olid Tartu Ülikooli Kliinikum ning terviseportaal www.kliinik.ee. Meeste tervise nädala eesvedajaks oli üks Eesti kahest androloogist – dr Margus Punab.

Miks otsustati niisugune nädal üldse korraldada? Dr Margus Punabi sõnul on eesti meeste tervis äärmiselt halb, palju halvem kui on eesti naiste tervis. Lisaks sellele on halvas seisus ka meie meeste viljakus, mis viimase 50 aastaga on katastroofiliselt langenud.

Need kurvad andmed olidki üheks tähtsamaks teguriks, miks otsustati Tartus korraldada meeste tervisele pühendatud nädal, kuigi tegelikult kuulutati meeste tervise nädal esimest korda välja 1994. aastal Ameerika Ühendriikides Senati otsusega.

Teemanädala avaüritusena toimus 9. juunil infotund ajakirjanikele, kus dr Margus Punab valgustas kokkuvõtvalt probleemi olemust ja tutvustas meeste tervise nädala korraldamise põhjusi ja selle üritusi.

Infotunnil tuli jutuks ka probleemi olemus üldiselt. Miks on eesti meeste eluiga 12 aastat lühem ja tervis halvem kui näiteks rootsi meestel? Vaatamata meditsiinitehnika kiirele arengule on meeste eluea näitajad jäänud oodatust siiski madalamaiks. Tegureid, mis seda määravad, on päris palju, kuid olulisim on siiski inimese tervis – st tema kehaline ja vaimne heaolu. Tervise parim parameeter on eluiga, ja kuigi võib väita, et palju surrakse ka igasugustes õnnetustes ja katastroofides, on see siiski haigustesse suremusega võrreldes üsna väike protsent. Väga palju mehi sureb ka enesetappude tagajärjel – selles suhtes on Eesti riik maailma riikide hulgas esimeste seas. Kuigi meeste keskmine eluiga ei ole enam niisuguses madalseisus nagu see oli 1995. aasta paiku, on arenenud maailmas mehe eluiga ja Eestis ka naiste eluiga tõusnud siiski märksa kiiremini kui meil.

Infotunnil tuli jutuks ka probleemi olemus üldiselt. Miks on eesti meeste eluiga 12 aastat lühem ja tervis halvem kui näiteks rootsi meestel? Vaatamata meditsiinitehnika kiirele arengule on meeste eluea näitajad jäänud oodatust siiski madalamaiks. Tegureid, mis seda määravad, on päris palju, kuid olulisim on siiski inimese tervis – st tema kehaline ja vaimne heaolu. Tervise parim parameeter on eluiga, ja kuigi võib väita, et palju surrakse ka igasugustes õnnetustes ja katastroofides, on see siiski haigustesse suremusega võrreldes üsna väike protsent. Väga palju mehi sureb ka enesetappude tagajärjel – selles suhtes on Eesti riik maailma riikide hulgas esimeste seas. Kuigi meeste keskmine eluiga ei ole enam niisuguses madalseisus nagu see oli 1995. aasta paiku, on arenenud maailmas mehe eluiga ja Eestis ka naiste eluiga tõusnud siiski märksa kiiremini kui meil.

Probleemid oma olemuselt küllalt sarnased. Väga palju haigusi (eriti vähkkasvajaid) avastatakse liiga hilja. Mis on selle põhjusteks? See, et mehed ei tule arsti juurde õigel ajal, st kasvaja avastatakse liiga hilja. Selle tulemusena on meeste suremus pahaloomulistesse kasvajatesse kaks korda suurem kui naistel. Ülemaailmne tendents on, et naised kasutavad meditsiiniteenuseid 150 protsenti rohkem kui mehed. Millegipärast on see meestel nagu psühholoogiline probleem, miks nad arsti juurde ei pöördu. Nad jõuavad tavaliselt arsti juurde alles siis, kui on juba tõsiselt haiged, kuid kui inimene on juba krooniliselt haige, on teda päris terveks ravida palju raskem.

Samas on ju olemas suurepärased võimalused haiguste ennetamiseks, kuid kahjuks mehed neid eriti ei kasuta. Tõenäoliselt on meeste hirmul arsti juures käimise ees oma süü ka sellel, et meil ei ole olnud ainult meeste haigustele spetsialiseerunud arste ning see, et lõviosa esmatasandi arstidest (perearstidest) on naised. Meie meditsiin on puhtalt naisekeskne. Näiteks on Eestis ligi 300 günekoloogi, siin jäävad kaks professionaalset androloogi suurde vähemusse. See aga pole ainult Eesti probleem, see vahe on täpselt samasugune ka teistes riikides. Näiteks Rootsis on meestearsti kättesaadavus veel palju halvem.

Loe edasi lähemalt: Kliinikumi Leht 2003

juuni 15, 2003