7 korduma kippuvat küsimust trenniga alustajatele!

11310858_844452792288089_2077490092_o

  1. Ma ei ole kehaliselt pikemat aega aktiivne olnud. Kas mul on turvaline treeningutega alustada?

Kui sa ei ole pikemat aega treeni teinud, siis on oluline alustada madalate koormustega ja enda treeningud järk-järgult üles ehitada. Rahulikult ja arukalt treeningutega alustamine aitab sul saada paremasse vormi nii, et ei tekiks ülekoormust ja vigastusi. Näiteks võib esmalt alustada väga lihtsatest aeroobsetest tegevustest nagu kõndimine, jalgrattasõit, kerges tempos jooksmine ja ujumine. Lihastreeningus tuleks kasutada kergeid raskuseid ja koormust järk-järgult tõsta. Kui on esinenud varasemaid terviseprobleeme, siis oleks väga mõistlik enne ka enda perearstiga ja füsioterapeudiga konsulteerida, kes oskab anda häid nõuandeid.

  1. Kas raskuste tõstmisel on vajalik treenida maksimaalse piirini, kus raskust enam käes ei jaksa hoida?

Maksimaalse suutlikkuse piirini treenimine on vaid teatud piirini vajalik. Palju näeme täna jõusaalis treenijaid (eriti mehi), kes tõstavad raskust nii kaua kuni see neil käest kukub ja suure kolinaga põrandale lendab. Tegelikkuses ei ole sel sportlikule sooritusvõimele ja tulemuslikkusele head progressiivset efekti. Pigem ohustab selline treening meie liigeste ja lihaste heaolu ja tervist. Raskuse tõstmine seni, kuni raskus meie käest maha kukub viitab pigem retsiprooksele pidurdusele, mis tähendab seda, et aju „ütleb“ kehale, et kui veel raskust edasi tõstame, võib tekkida tõsine liigesekahjustus või muu vigastus. Seetõttu paneb iga targalt treenija harjutuse lõppedes raskuse korralikult maha või pingile.

  1. Kas pean sööma valgupreparaate, et kaalu lihasmassi arvelt tõsta?

Tavalise tervisetreeningu puhul ei ole tegelkkuses vajalik lisaainete tarbimine, kui suudame enda igapäevase menüü hoida tervislikuna ja mitmekülgsena. Seejuures on aga kindlasti oluline roll vaadata, et meie toit sisaldaks igapäevaselt õiges vahekorras süsivesikuid, valke ja rasvu. Siinkohal on kindlasti iga tervisesportlase jaoks väga oluline faktor leida endale tervislik ja treeningut toetav menüü. Kui teeme rohkelt lihastreeningut, siis vajab meie keha kindlasti ka suuremal määral valku kui näiteks inimene, kes ei treeni. Seejuures on vajalik jälgida ka üldist saadavat energiahulka suuremas pildis, et treeningu mõju oleks positiivne. Kui teeme palju trenni, kuid meie toit on ebatervislik ja toidukorrad kaootilised, siis ei ole pikemas perspektiivis ka treeningul meie kehale positiivset mõju.

  1. Kas selleks, et heasse vormi saada, peaksin treenima iga päev ja tegema raskeid trenne?

Heasse vormi saamine ei nõua meeletutes kogustest raskeid treeninguid. Pigem on heasse vormi saamise saladus selles, kui oskame optimeerida koormuse ja puhkuse vahekorrad. Tegelikkuses on nii, et keha areng toimub alles peale treeningut ning selleks on samuti vaja organismile puhkust. Treeningus tekitame kehas niiöelda stressiseisundi, kus toimub mitmeid kiireid adaptatiivseid protsesse, keha peab vastu suutma võtta suure energiakulu ja toime tulema lihastele langeva koormusega. Puhkeolekus taastatakse eelenvalt saadud koormuse tõttu keha seisund „uuele tasemele“. Selle muutuse jaoks peab  aga treening avaldama piisavat mõju ning ei tohiks olla ka selline, kus üldse pingutusmomenti ei tunne.

  1. Kas treeningu ajal võin vett juua? Kas peale trenni söömine on lubatud?

Treeningu ajal võib kindlasti vedelikku tarbida, kuna see aitab kaasa meie paremale sooritusvõimele. Kui tekib janu, siis tähendab, et keha on juba tegelikult vedelikudefitsiidis. Vedelik annab meie organismile võimaluse kauem vastu pidada. Peale trenni söömine tekitab tihti vastakaid mõtteid ning siinkohal on kindlasti palju erinevaid variatsioone, kuidas käituda. Kui eesmärgiks on kaalu langetus, siis võib midagi kerget kindlasti süüa ja pigem tuleks siiski keskenduda suuremale pildile, mitte ainult enne või peale treeningut söömisele. Menüüs tuleks teha korrektuurid nädala või isegi kuu lõikes, kus näeme, millistel päevadel tekib meil suurem energiakulu või millistel päevadel oleme toidukorrad vahele näiteks jätnud. Suuremate vigade kõrvaldamine aitab kindlasti kaasa esmalt kaalu langetusele ja alles hiljem tuleks mõelda pisidetailidele nagu enne või peale treeningut söömisele.

  1. Kas ülakeha harjutusi tehes saan heasse vormi?

Selleks, et visuaalselt hea välja näha, peaksid meie kehaproportsioonid olema tasakaalus. Tihtipeale on näha, et mehed keskenduvad väga tugevalt treeningul ülakeha jõu ja visuaalse poole arendamisele, kuid üldpildis ei näe see tegelikkuses hea välja. Samuti tuleks lihastreeningu puhul kindlasti mõelda ka alakeha treeningule, et hoida kehaproportsioonides tasakaalu. Aeroobne treening ja tervislikud toitumisvalikud aitavad vältida seda,et  lihasmass jääb rasvkoe alla „peitu“.

  1. Mis on harjutuste sooritamise puhul kõige olulisem?

Tihtipeale tahame jõusaalis harjutusi tehes kiiresti raskuseid tõsta, et ruttu väga heasse vormi saada. See ei ole siiski pikemas perspektiivis optimaalne võimalus, et enda unistuste eesmärki või vormi saavutada. Algselt oleks progresseerumise puhul parimaks mooduseks tehnika parandamine. Mida parema tehnikaga harjutust sooritada, seda raskem on tegelikult kokkuvõttes harjutust teha. Samas hoiame just nii enda liigesed ja lihaskonna tervena. Kui suudame saavutada väga hea tehnika, siis on oluliselt lihtsam edasi progresseeruda raskuste tõstmisega nii, et me endale vigastusi ei tekitaks.

Meestekuul on kõikidel meestel võimalus astuda oma esimene samm parema tervise ja vormi poole koos Myfitnessiga! Uuri pakkumisi lähemalt siit: https://meestekuu.that.ee/pakkumised/