Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema ära PSA-testi

„4% eesnäärmevähi juhtudest diagnoositakse kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem,” märgib ta.

„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ligi 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,” räägib Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees Toomas Tamm.

„Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem,” märgib ta.

Et julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid, korraldab Eesti Uroloogide Selts ja Eesti Onkoloogide Selts korraldavad homme, 16. septembril kell 16 – 18 Olümpia hotelli konverentsikeskuses infopäeva „Eesnäärmevähk kui krooniline haigus”. PSA-testi tegemine võib päästa palju elusid.

Toomas Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi avastamise keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus ilma sümptomiteta. „Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut pikalt edasi. Aga kui juba tekivad häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient meie juurde satub, võib olla liiga hilja,” kinnitas Toomas Tamm.

Eesnäärme tervist on Tamme sõnul kõige lihtsam kontrollida vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni testiga, mida saab paluda oma perearstilt. „PSA võiks ära teha kõik mehed vanuses 50-55. Esimene nn baasväärtus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui peres on esinenud eesnäärmevähki, tuleks end kontrollida juba 40. eluaastates,” soovitab Tamm. „Kui juhtub, et test ületabki normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.”

Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest. Eesnäärmevähi riskifaktoriteks on perekondlik eelsoodumus ja eelkõige vanus – haigestumine on kõige sagedasem 65-74-aastaste meeste seas. Toomas Tamme sõnul võib eesnäärmevähi teket soodustada ka suurel hulgal loomsete rasvade tarbimine ja kehakaalu tõus.

Eesnäärmevähi infopäev toimub Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni üleskutsel üleeuroopalise Uroloogia nädala raames. Infopäeval räägitakse mis haigus on eesnäärmevähk ja miks on oluline selle varane avastamine, samuti antakse ülevaade uutest ravivõimalustest. Infopäeva teises pooles moodustatakse Eestis esimene eesnäärmevähipatsientide organisatsioon. Sõna saavad mitmed oma valdkonna spetsialistid ning oma kogemusi jagab ka patsient, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.

Allikas: Õhtuleht, 15. september 2015

oktoober 7, 2015