Karel Limberg: kui hobist saab sissetulek “Eherüs”

kaler kala
Kui ma vaatan enda ümber, siis ma näen kolme tüüpi Eesti mehi. Ma puutun igapäevaselt kokku inimestega, kes võiksid osa võtta igast fitnessvõistlusest, kes vaatavad õhtuti filmi ilma õlle ja snäkkideta ning kelle rasvaprotsent on ühekohaline number. Selle äärmuse nurgast vaatavad teiselt poolt vastu inimesed, kellele sõna fitness on sama võõras kui asiaadile kahvel, kelle telekas ei lähe isegi tööle kuni laud pole kaetud kihiseva pindise ja kausitäie, nii nagu pakend ütleb, väherasvaste suupistetega. Rasvaprotsent muidugi kihutab koos teiste ilusate numbritega mäest üles nagu mägironija mängus „Kuum hind“. Kolmas seltskond tublisid eestlasi maandub seal kusagil keskel. Täna jõusaali, ülehomme matkale ja reede õhtul sohipäev. Ma pean ka ennast selle klubi täisväärtuslikuks liikmeks.

Eherüs tähendab Võru murrakus jõeforelli. Need kalanahast aksessuaarid on valminud käsitööna. Igas ehtes peitub üks tõeline kalamehelugu, igaüks neist on ainulaadne.

Üldiselt leian, et Eesti mees on õigel teel. Vähemalt talle näidatakse õiget teed. Spordiklubid kerkivad ja rõivaärid on pidanud pooled diskoriided poelettidelt ära korjama ning asendama need moodsate trennihilpudega. Ka terviseüritusi tuleb nii aknast kui uksest ning praktiliselt kõiki spordialasid toetab igakuiselt ilmuv ajakiri.

Tervislikkuse üks osa on füüsiline aktiivsus, mille võiks jagada kahte suuremasse rühma. Juhani musklid tekivad planeeritult: rühmatrenn, jooksmine ja õhtuti 30 „pumpa,“ ta teeb seda eesmärgipäraselt. Samas Endel, kes päeva jooksul nii muuseas 2000 kükki teeb, et varajane kartul õigeaegselt maha saaks, teeb trenni ilma, et ta selle üle väga pead murraks. Treening käib tema hobi või tööga kaasas. Päeva lõpuks on ka temal linnuke kirjas.

Mina ja hobid tekitavad täiusliku harmoonia loomuliku ja planeeritud treeningute vahel. Minu eesmärgipärastest treeningutest tõusevad esile korvpall, jooksmine ning jõutrenn. Nende spordialade kõrval aitab mind füüsiliselt ning ka vaimselt vormis hoida kalapüük. Täpsemaks minna, siis lendõnge püük, mis ilma hea füüsiseta on üsna raskesti teostatav. Lendõnge püük seisab minu hobide poodiumil kõige kõrgemal astmel. Kes püügiviisist nii palju ei tea, siis üldjuhul on tegu 70% matkamisega ja 30% kalapüügiga. Mida keerulisem on jõele ligipääs, seda suuremad on kalad – see on reegel. Nii tulebki teinekord kõndida maha mitmeid kilomeetreid üle kändude ja mätaste, hüpata üle kümnete kopraurgude ja vibutada õngega vahest rohkem kui mõnel reivil. Nii see hea vorm tekib. Tean inimesi, kellele antud hobi ongi ainuke trenn. Kui nädalas on mitu matka, siis sellest piisabki. See hobi täidab päris mitu tervislikkuse faktorit, alustades värskes õhus viibimisest ja lõpetades maitsva kala söömisega. Lisaks kõigele, mis kalapüük mulle andnud on, arenes sellest välja ka väike sissetulekuallikas. 2015. aasta suvel sai tehtud esimesed katsetused kalanahaga ning mõned kuud hiljem valmisid esimesed käsitöö ehted jõeforelli nahast. Kel huvi, leiab selle kohta rohkem infot, kui trükkida peamisesse sotsiaalvõrgustikku sõna „Eherüs“ või klikkides siia.

karel kala
2015. aasta suvel sai tehtud esimesed katsetused kalanahaga ning mõned kuud hiljem valmisid esimesed käsitöö ehted jõeforelli nahast.

Olen saavutanud keskmisest tervislikuma eluviisi, kombineerides igasse nädalasse mõne sportliku tegevuse ning leides aja, et tegeleda oma aktiivsete hobidega. Pole vahet,  kas käid spordiklubis, teed maal füüsilist tööd või tegeled aktiivse hobiga. Väga vähe on vaja, et oma tervist ning enesetunnet parandada. Ära alusta homme või järgmine esmaspäev, alusta juba täna!

12622511_540308059472451_7874690848528375012_o

juuni 21, 2016