Iga mees on märkamist väärt.
Pöördu sama arsti vastuvõtule maakonnahaiglas, kus on lühemad järjekorrad või kasuta tasulist erakliiniku teenust.
Kätlin Pääro kirjutas Eesti Päevalehes, et ühest otsast teisegi sõidab me riigis loetud tundidega ning väga paljud meist oleksid valmis seda tegemagi, et saada aeg eriarstile ning abi varem kui vahetuvad aastaajad.
Tõsi ta on, et järjekorrad eriarstide juurde kipuvad olema pikad. Eriti võib selline mulje jääda tipp-arstidega ja kvaliteetset arstiabi pakkuvates Tartu ja Tallinna suurhaiglates – PERH, ITK ja TÜK.
Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on laialt levinud ja üha kasvav terviseprobleem, millest avalikult ei räägita. See on piinlik mure. Seda eriti just meeste puhul, kes ei otsi abi ning püüavad pigem „pea liiva alla peita“ arvates, et küll kõik iseenesest laheneb.
Sellest tulenevalt saab väita, et suuresti sõltub see just arstide aktiivsusest, küsimustest ja teematõstatusest, kui paljudel meestel urineerimishäired tuvastatakse. Samuti näitavad erinevad uuringud, et meeste teadlikkus neile mõeldud pidamatustoodetest on väga väike. Aga just spetsiaalsed meestele loodud ja teiste silmale märkamatud pesukaitsed võimaldavad jätkata igapäevast aktiivset elu, kartmata lekkeid või ebameeldiva lõhna levikut.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik alustab eriprojektina noormeeste reproduktiivtervise alase nõustamise teenuse osutamist oma Tallinna ja Tartu keskustes. Sihtrühmaks on kuni 26 (k.a.) aastased noormehed.
1. Nõustamine ja kontroll kehalise arengu osas
2. Nõustamine seksuaalsusega seotud teemadel
3. Sugutrakti põletike ja seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine ja varane avastamine
Teenust osutatakse patsientidele ilma visiiditasuta. Kindlustusega inimeste teenuse eest maksab Haigekassa. Kindlustuseta meeste kulud katab loodetavasti Tervise Arengu Instituut!
Tartus võib vastuvõtule pöörduda ilma eelneva registreerimiseta tööpäevadel 8.30-11.40 ja 13.00-15.40. Kolmapäeviti on keskus noorte nõustamiseks avatud kuni 19.00.
Tallinnas on vajalik eelnev registreerimine kas meeetekliiniku kodulehe registreerimisvormil või e-mailil: meestekliinik@kliinikum.ee
Nii nagu mujal Euroopas, on ka Eestis meestel esinevatest vähkkasvajatest kõige levinum eesnäärmevähk, mistõttu alustas vähiliit teavituskampaaniat “Iga mees peab teadma”.
Mehe vanuse kasvades suureneb haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel. Eesnäärmevähija ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida usinasti pakuvad ka perearstid.
Mõtle: miks kuu aega alkoholita sulle hea on? Tahtejõu proov? Kokkuhoid? Lennukam tervis? Pane oma motivatsioon kirja!
“Septembris ei joo” kampaania on ametlikult toimunud 15 aastat ning sel korral on selle üritusega ühinenud juba 22 000 inimest.
Sel korral on kampaanianägu Luule Komissarov. ERRi intervjuus avaldas “Septembris ei joo” üks eestvedajatest Reigo Kimmel, et sel aastal on väga originaalne idee sellel kampaanial taga – ei jooks. Ta selgitas, et see on alkoholivaba maraton. “Selle aasta kampaania on ei jooks ja see on natuke laiem kui lihtsalt septembris ei jooks. Ma usun, et inimesed, kes septembris läbivad selle maratoni, jaksavad ka ultramaratoni edasi panna,” avaldas ta lootust.
Loe lähemalt: ERR ja Septembris eijooks!
Meestearst ja TÜ androloogia keskuse direktor dr Margus Punab kõneleb meeste tervise teemal Vikerraadio saates Ööülikool.
Kogu Ööülikooli arhiivi leiate Vikerraadio lehelt. Saate audiofaili saate alla laadida siit.
Meestearst Margus Punabi sõnul on Eesti meeste üheks suurimaks probleemiks asjaolu, et neil pole mitte kellegagi rääkida.
Punab rääkis saates “Hommik Anuga”, et me oleme praegu üldisemas üleminekufaasis, kus soorollid pole enam nii kindlalt paigas. Maskuliinne, testosteroonil põhinev maailm on jäänud minevikku.
Ka bioloogilises mõttes on väga palju muutunud. “Me näeme väga kiiret bioloogiliste parameetrite muutust, näeme meessuguhormoonide muutust, näeme eelkõige spermatosoidide langust,” selgitas Punab oma tähelepanekuid. “Näiteks spermide arv ühes seemnepurskes on täna vähemalt kaks korda madalam, kui see oli aastal 1940 keskmisel mehel.”
Testosteroonitase kipub meestearsti hinnangul iga põlvkonnaga langema suisa paarkümmend protsenti. Eesti iibeprobleem Punabi arvates siiski meeste taga ei seisa. “Ühe Eesti keskmise mehe spermaga võiksime viljastada kõik sellel päeval ovuleerivad Eesti või isegi Euroopa naised ära.” Samas on näiteks Taanis üle kümne protsendi lastest eostatud laboratoorseid meetodeid kasutades. Eestis on püsib see praegu kolme protsendi juures.
Loe edasi “Meestearst Margus Punab suhete purunemisest: Eesti inimesed ei räägi omavahel”
Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi, samuti mõjutada inimeste suhtumist oma südame tervisesse.
Kardioloog dr Margus Viigimaa ja kardioloogia resident dr Urmo Kiitam
Järjepidev kehaline aktiivsus on üks parimaid viise südamehaigustesse haigestumist ennetada. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, aitab kehakaalu kontrolli all hoida ning parandab meeleolu. Füüsilise koormusega harjunud inimestel on paranenud ainevahetus, mis vähendab ka suhkruhaigusesse ehk diabeeti haigestumise tõenäosust.
Loe edasi “Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu”
Käesolevas artiklis toome välja kolm olulist meestespetsiifilist haigust, millest mõnda ei saa endiselt kõva häälega välja öeldagi. ? Sellegipoolest on oluline neid ära tunda ja osata nendega õigesti tegeleda.
Eesnääre on umbes kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mis hakkab erinevaid vaevuseid tekitama alates 20. eluaastast ning niimoodi elu lõpuni. Kõigepealt prostatiit (u 20. eluaastates), eesnäärme healoomuline suurenemine (al 50. eluaastast) ning eesnäärmevähk (80% 80-aastastest meestest).
Nende haiguste varajaseks avastamiseks on oluline käia meestearsti või uroloogi juures kontrollis, sest haiguse õigeaegsel avastamisel on arstil võimalik rohkem ära teha. Ravimata eesnäärmehaiguseid loetakse viljatuse kui ka eesnäärmevähi riskifaktoriteks.
Erektsioonihäire ravimid on mitmel pool maailmas – näiteks Poolas, Inglismaal, Uus-Meremaal – saadaval apteegis ilma retseptita. Peamiselt selleks, et välistada vajadust osta ravimeid kahtlastest kohtadest. Kuna seni on ravimeid saanud ainult retseptiga, siis ei tea kasutajad sageli kuigi hästi, mille poolest need ravimid üksteisest erinevad. Sel põhjusel tegimegi lihtsa ülevaate nende ravimite peamistest erinevustest.
Erektsioonihäire ravimite levinumad kõrvaltoimed on toimeainegrupi spetsiifilised. See tähendab, et levinumad kõrvaltoimed on kõigil ravimitel samad, kuid osadel ravimitel need lihtsalt avalduvad tugevamini. Näiteks kui ühe ravimiga on ninakinnisus 1% kasutajatest, siis teisega 10%.
Loe edasi “Missugused on erektsioonihäire ravimite peamised erinevused”
