Enneaegse seemnepurske (ESP) klassifikatsioon

Eluaegne ESP

See on enam levinud ning esineb umbes 65% juhtudest. Võib ilmneda juba esimese seksuaalvahekorra käigus. Eluaegset ESP-d iseloomustavad järgmised näitajad:

  • ilmnemine esimesel (või peaaegu esimesel) vahekorral;
  • püsib kogu elu ning vanuse suurenemisega olukord tõenäoliselt halveneb;
  • seemnepurse ilmneb liiga kiiresti (90%-l juhtumitest enne esimest minutit);
  • seemnepurse ilmneb liiga kiiresti kõikide (või peaaegu kõikide) vahekordade ajal;
  • seemnepurse ilmneb liiga kiiresti kõikide (või peaaegu kõikide) partneritega.

Omandatud ESP

See ESP vorm on vähem levinud. Omandatud ehk sekundaarne ESP ilmneb äkitselt või aegamisi ühel eluetapil, kuigi eelnevalt on mehel olnud seemnepurske üle täiesti normaalne kontroll.

Omandatud ESP võib olla seotud endokriinsüsteemi (nt hüpertüreoidism) või uroloogiliste haigustega, anatoomiliste seisunditega (nt lühike eesnaha kida, peenisepea liigtundlikkus, fimoos ehk kitsas eesnahk jne), psühholoogiliste või lähisuhte probleemidega, traumaatiliste seksuaalkogemuste või ravimi kõrvaltoimega.

ESP tekke üheks riskifaktoriks võib olla prostatiit (eesnäärme põletik). Prostatiidi ravimine (nt antibiootikumidega) taastab tavaliselt ka normaalse kontrolli seemnepurske üle, kuid pikaldane ravimata põletik võib seda probleemi suurendada.

Üks omandatud ESP vormidest on nn olukorrapõhine ESP. Olukorrapõhine ESP ei esine alati (või peaaegu alati) vaid ühe kindla partneriga. Sellisel juhul võib põhjuseid otsida olukorra, partneri, suhte või muude asjaoludega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest.

📌 Enneaegse seemnepurskega pöördu arsti vastuvõtule Arstlikku Perenõuandlasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikusse. Retseptiravimiga on võimalik vastupidavusaega (penetratsioonist kuni seemnepurskeni) pikendada kuni neli korda.
  1. Mis on enneaegne seemnepurse (ESP)
  2. Klassifikatsioon
  3. Enneaegse seemnepurske ravi ja lahendused
  4. Müüdid ja tegelikkus
  5. Korduma kippuvad küsimused