Enneaegse seemnepurske ravi ja lahendused

Enneaegset seemnepurset (ESP) käsitleti varasemalt psühholoogilise probleemina ning aastakümneid raviti seda vaid psühhoteraapia tehnikatega. Järgnevalt muutusid kättesaadavaks farmakoloogilised raviviisid nagu retseptiravimid ja nahale määritavad vahendid.
Kontrolli omamine seemnepurske toimumise üle on oluline õnneliku paarisuhte jaoks.

Nii eluaegne kui ka omandatud ESP on enamasti füsioloogilise/neurobioloogilise etioloogiaga haigusseisund, mida saab ravida. Kui ESP on tulenenud mõne teise haiguse tagajärjel (nt diagnoosimata krooniline prostatiit) võib selle haiguse ravimine tuua ka olulise paranemise ESP probleemis. Isegi eluaegsele ESP-le on välja töötatud erinevad arsti määratavad ravimid. Igal juhul on õige diagnoosi ja ravi saamiseks tungivalt soovitatav arstiga konsulteerida. Järgnevalt on toodud mõned ESP probleemi puhul kasutatavad üldlevinud ravivõtted. Teiste hulgas on nimetatud ka kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia tehnikad (nt kindlad positsioonid vahekorra ajal, katkestatud stimulatsioon), nahale määritavad tuimestavad vahendid ja retseptiravimid.

Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.

Need on psühholoogilised ja füsioloogilised tehnikad, mille eesmärk on meestele õpetada seemnepurskele eelnevaid märke ning parandada nende kontrollivõimet.

Kõige sagedamini kasutatav käitumuslik tehnika on “stop-start” meetod (esimesena tutvustatud Dr. J. Semansi poolt 1956.a.) ning nn “squeeze” meetod (kirjeldatud Masters ja Johnsoni poolt 1970.a.). Nendel meetoditel on erinevaid mugandusi, kuid esialgsetele positiivsetele tulemustele (50-60%) vastupidiselt näitab kliiniline kogemus, et pikaaegset parenemist ei suudeta tagada.“Stop-start” meetodi asemel, mis võib olla naispartneri jaoks mitterahuldav, võiks mees õppida erutuse taset muutma ja alandama, tehes rahulikke sensuaalseid liigutusi ja hingates samal ajal aeglaselt ning sügavalt. Selle meetodi eesmärgiks on säilitada piisavat erektsiooni hoides erutuse taset alla seemnepurske läve. Hingamiskontrolli meetoditel on rahustav efekt ning need leevendavad ajutiselt olukorda, kuid kliinilised katsed ja teaduslikud uuringud tõestavad, et pikaajalist tulemust nende meetoditega ei saavutata.

Vahekorraeelne masturbeerimine

Vahekorraeelne masturbeerimine on nooremate meeste seas laialdaselt kasutatud meetod. Masturbeerimise järgselt muutub peenis tuimemaks ja selle taastudes võtab seemnepurske saavutamine kauem aega. Teisest lähenemisnurgast vaadates õpib mees intensiivistuva seksuaalse erutuse märke ära tundma ning hoidma seksuaalset erutust seemnepurset esilekutsuvast tasandist allpool. Sellised eneseabi meetodid on osaliselt ajutiselt tõhusad, kuid tegelikkuses leevenduse asemel ESP probleemi veelgi süvendavad. Seksuaalse tundlikkuse tahtlik eiramine või allasurumine muudab selle kontrolli parandamise veelgi raskemaks. Veelgi enam – halb masturbatsioon, s.t pidev kiirustamine tippujõudmise eesmärgil võib seemnepurske kontrollimehhanismide arendamist hoopis raskendada.

Üldiselt puuduvad kontrollitud uuringud, mis tõestaksid käitumuslike meetodite efektiivsust.

Ravimid ja teised abivahendid

Retseptiravimid. Saadaval on mitmeid efektiivseid suukaudseid ravimeid, mida raviarst võib patsiendile ESP diagnoosi puhul välja kirjutada.

Nahale määritavad kreemid või spreid sisaldavad anesteetikume (lidokaiin ja prilokaiin), mis vähendavad peenise tundlikkust, aidates seeläbi seemnepurset edasi lükata. Väiksemates uuringutes on sellised kreemid või spreid näidanud keskpäraseid tulemusi. Nahale kantavate anesteetikumide puuduseks on keerukas doseerimine ning liigse koguse korral võivad need põhjustada peenise/peenisepea tundetust ja kaotada erektsiooni ja/või seemnepurske sootuks. Lisaks võivad anesteetikumid jõuda partneri tuppe, vähendada tundlikkust ja tekitada seeläbi anorgasmia.

Muud meetodid. Teised eneseabi meetodid, muuhulgas topeltkondoom, vähesel määral tuimestavat efekti omavad anesteetikumidega kondoomid (“delay” kondoomid), võivad ajutiselt probleemi leevendada kuid pikemas perspektiivis ESP probleemi pigem süvendada. Probleemi lahendamiseks on vaja saavutada suuremat kontrolli seksuaalse aistingu üle, kuid need meetodid soodustavad selle tunde teadlikku eiramist või allasurumist.

Väldi eneseravi. ESP probleemiga mehed peaksid eneseravimise meetodeid vältima, sest nendega võivad kaasneda mitmesugused riskid nagu mittevastava või ebaefektiivse ravimi kasutamine. Ennekõike tuleks vältida kahtlaste ravimite hankimist internetis tegutsevate volitamata müüjate käest. Ohutuim ja usaldusväärseim ravim on see, mis on arsti poolt määratud ning ostetud apteegist.

Allikad: 1. Althof SE et al. J Sex Med. 2010;7(9):2947-2969. 2. Atikeler MK, Gecit I, Senol FA. Andrologia 2002;34(6):356-359. 3. Broderick GA. J Sex Med 2006;3(4):295-302. 4. Buvat J. J Sex Med 2011;8(suppl 4):316–327. 5. Donatucci CF. J Sex Med. 2006;3(Suppl 4):303-308. 6. EAU Guidelines on ED and PE 2012. 7. El-Nashaar A, Shamloul R. J Sex Med. 2007;4(2):491-496. 8. Gallo L, Perdonà S, Gallo A. J Sex Med. 2010;7(3):1269-1276. 9. Giuliano F et al. BJU International 2008;102 (6):668-675. 10. Giuliano F, Clement P. Eur Urol 2006;50 (3):454-466. 11. Graziottin A, Althof S. J Sex Med 2011;8 Suppl 4:304-309. 12. Halvorsen JG et al. J Am Board Fam Pract 1992;5:51-612. 13. Counterfeit Drugs Questions and Answers – 14. http://www.fda.gov/Drugs/DrugSafety/ucm169898.htm (09.08.2011) 15. Fake drug sales are increasing on the Internet and turning up in legitimate supply chains, review finds – 16. http://www.sciencedaily.com/releases/2012/02/120222093503.htm (22.02.2012) 17. Jannini EA et al. Sessuologia Medica. Trattato di psicosessuologia e medicina della sessualità. Elsevier Masson Ed. 2007 18. Jannini EA, Lombardo F, Lenzi A. Int J Androl 2005;28 Suppl 2:40-45. 19. Jannini EA, Porst H. J Sex Med 2011;8 Suppl 4:301-303. 20. Jannini EA, Simonelli C, Lenzi A. J Endocrinol Invest 2002;25(11):1006-1019. 21. Laumann EO, Paik A, Rosen RC. JAMA. 1999; 281 (6) :537-544. 22. Limoncin E, Tomassetti M, Gravina GL et al. J Urol 2012 Nov 6. Epub ahead of print. 23. Lindau ST, Schumm LP, Laumann EO et al. NEngl J Med 2007;357:762–74. 24. Masters WH, Johnson VE. Human sexual inadequacy. Boston: Little Brown; 1970:92–115. 25. McCarty EJ. Core Evidence 2012;7:1-14. 26. McMahon CG et al. J Sex Med 2008;5:1590–1606. 27. McMahon CG et al. J Sex Med 2011;8:524-539. 28. McMahon CG, Jannini E, Waldinger M, Rowland D. J Sex Med 2013;10(1):204-229. 29. Montorsi F. J Sex Med 2005;suppl 1:8, ABS PS-3-1. 30. Porst H et al. Eur Urol 2007;51(3):816-824. 31. Porst H. “Premature Ejaculation”. In: Porst H, Reisman Y (eds):The ESSM Syllabus of Sexual Medicine.Medix Publishers,Amsterdam 2012; pp 547-595. 32. Revicki V et al. Health and Quality of Life Outcomes 2008;6:33. 33. Rosenberg MT, Sadovsky R. Identification and diagnosis of premature ejaculation. Int J Clin Pract. 2007;61(6):903-908. 34. Screponi E, Carosa E, Di Stasi SM et al. Urology 2001;58(2):198-202. 35. Shabsigh R, Rowland D. J Sex Med 2007;4 (5):1468-1478. 36. Sotomayor M. J Sex Med 2005;2(2):110-114. 37. Waldinger MD. Premature Ejaculation Definition and Drug Treatment. Drugs 2007;67 (4):547-568. 38. World Health Organisation. ICD-10;1992. p. 355–356. 39. “The Counterfeiting Superhighway” report

📌 Enneaegse seemnepurskega pöördu arsti vastuvõtule Arstlikku Perenõuandlasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikusse. Retseptiravimiga on võimalik vastupidavusaega (penetratsioonist kuni seemnepurskeni) pikendada kuni neli korda.
  1. Mis on enneaegne seemnepurse (ESP)
  2. Klassifikatsioon
  3. Enneaegse seemnepurske ravi ja lahendused
  4. Müüdid ja tegelikkus
  5. Korduma kippuvad küsimused