Süüdi on stressihormoon adrenaliin
Hästi lihtsustatult võib seda seletada järgmiselt: Põnevust tekitavas olukorras (näiteks seksuaalvahekord) vallandub kehas adrenaliin (see on stressihormoon). Tuntuimaks adrenaliini vabastavaks emotsiooniks on hirm. Adrenaliin ahendab veresooni ning kahjuks ahendab see ka peenises olevaid veresooni. Selle tulemusena erektsioon kaob (selgituseks vaata kuidas erektsioon tekib).
Isegi juhul, kui muudes olukordades (nt eelmängu ajal või partneriga lihtsalt koos olles) on erektsioon hästi püsiv ja kergesti tekkiv, siis sooritusärevuse puhul võib see olulisel hetkel ära kaduda – näiteks penetratsiooni ajal või vahetult enne penetratsiooni.
Levinud lahenduseks sellisel puhul on ka noortel, nt seksuaaleluga alustavatel meestel, suukaudsete erektsioonihäire ravimite kasutamine (ajutiseks) erektsiooni toetamiseks. Need on eranditult retseptiravimid, mis aitavad parandada verevoolu peenisesse. Läbi selle tekitavad need paremini püsiva ja piisava jäikusega erektsiooni (eeltingimuseks vajalik seksuaalne erutus). Eelistatud oleksid kiire toime algusega ravimid, mida saab võtta vahekorra ajal ning mille toime algab ~10 minutit pärast sissevõtmist. Esimeste õnnestnud vahekordade järel ravimi kasutamiseks sageli enam vajadust ei ole.
Kuidas jõuda lahenduseni?
Pöördu julgelt arsti vastuvõtule. Eelistatult meestearsti või seksuoloogi poole, kelle jaoks on selliste küsimuste lahendamine igapäevane töö. Kui räägid talle, et sul võib olla sooritusärevusest tingitud erektsioonihäire, siis vägagi tõenäoliselt leiate positiivse lahenduse. Tasulise vastuvõtu jaoks ei ole perearsti saatekirja vaja ning järjekorrad lühikesed. Proovi kindlasti!
Nõuanne! Kui sa arvad, et seda on sul raske öelda, siis kirjuta see “sooritusärevus” näiteks paberile. Nii ei lähe arsti juures sõnad ärevusest sassi. See on täiesti okei. Meestearsti juures ei ole vaja kuidagi täiendavalt tõestada, et sul sellega mure on.