3 meestehaigust, mida sa võiksid teada

Käesolevas artiklis toome välja kolm olulist meestespetsiifilist haigust, millest mõnda ei saa endiselt kõva häälega välja öeldagi. 😊 Sellegipoolest on oluline neid ära tunda ja osata nendega õigesti tegeleda.

1. Eesnäärmehaigused – puudutavad kõiki mehi

Eesnääre on umbes kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mis hakkab erinevaid vaevuseid tekitama alates 20. eluaastast ning niimoodi elu lõpuni. Kõigepealt prostatiit (u 20. eluaastates), eesnäärme healoomuline suurenemine (al 50. eluaastast) ning eesnäärmevähk (80% 80-aastastest meestest).

Nende haiguste varajaseks avastamiseks on oluline käia meestearsti või uroloogi juures kontrollis, sest haiguse õigeaegsel avastamisel on arstil võimalik rohkem ära teha. Ravimata eesnäärmehaiguseid loetakse viljatuse kui ka eesnäärmevähi riskifaktoriteks.

Loe edasi “3 meestehaigust, mida sa võiksid teada”

Enneaegne seemnepurse on kõige levinum seksuaalhäire

Eestis muretseb vaid neli protsenti meestest enneaegse seemnepurske pärast.

Seksuaalelu muredele mõeldes asetavad mehed esikohale erektsiooni ehk suguti jäigastumishäired. See on arusaadav, sest hinnanguliselt kannatab 30 miljonit Ameerika meest erektsiooni saavutamise ja püsimise võimetuse all, sest suguti pole suguliseks vahekorraks piisavalt jäigastunud.

Kas peaksid arsti poole pöörduma? Kui kahtled, siis tee lihtne test, mis aitab sul aru saada, kas sind enneaegse seemnepurske probleem puudutab või ei.

Alusta testi

Sama kehtib naiste kohta, kes pööravad oma põhitähelepanu partneri erektsioonile kui seksuaalse rahulduse saamise võtmele. Paraku on normaalseks sugueluks vaja muudki kui ainult erektsiooni. Tegelikult algab õnnestumine seksuaalse iha ehk libiidoga ning lõpeb seemnepurske ja orgasmiga.

Normaalne seemnepurse

Meessoo seksuaalsus saab alguse huvist ja ihast. Järgneb erutusseisund, mis põhjustab erootiliste mõtete ja sensoorsete stimulatsioonide erinevaid kombinatsioone. Iha impulsid kantakse vaagnanärvide kaudu üle peenise arteritele, mis annavad laienedes rohkem verd ja tekitavad erektsiooni.
Järgmine staadium on seemnepurse, mis on kompleksne nähtus. See algab väljavooluga, lühikese seemnepurske eelfaasiga. Väljavoolu vallandaja on autonoomne närvisüsteem, eel-kõige alumine rinnaosa, ülemine nimmeosa ja seljaaju segmendid.

Nimetatud närvid põhjustavad eesnäärme lihaste kokkutõmbe, pihustades eesnäärme sekreedi kusejuhasse. Vahetult seejärel rakenduvad tööle vas deferen’id (väänilised torukesed, mis väljutavad munanditest seemet) ning seemnepõiekeste lihased, mis paiskavad seemnevedeliku kusejuhasse.

Kulminatsioon on seemnepurse. Põiekaelalihased sulguvad, et vältida seemnevedeliku sattumist kusepõide. Samaaegselt algab peenise ja vaagnalihaste rütmiliste kokkutõmmete seeria, mis surub seemnevedelikku jõuliselt edasi kusejuhasse ning väljutab seejärel peenisest.

Seemnepurskega kaasneb tavaliselt meeldiv orgasmi aisting. Järgneb suguti paisumise alanemine – peenise arterid ahenevad, veenid laienevad ning viivad peenisest vere ja taastavad selle lõtvuse.

Suguakt on instinktiivne ning automaatne, kuid sõltub närvisüsteemi, veresoonte ja sugu-trakti koostoimest. Sedavõrd rohke kaasahaaratuse juures võib paljugi valesti minna. Paljud probleemid on seotud häiritud seemnepurskega.

Enneaegne seemnepurse

Enneaegne seemnepurse toimub soovitust varem. Mõnikord juhtub see eelmängus minimaalse seksuaalse erutuse ajal. Palju sagedamini toimub see koheselt pärast suguti sisseviimist, enne kui vastastikune rahuldus on saavutatud.

Paljud mehed kogevad aeg-ajalt enneaegset seemnepurset, kuid mõnele on see korduv probleem. Mahukate uurimuste tulemused näitavad, et enneaegne seemnepurse on kõige levinum meeste seksuaaleluhäire, hõlmates üle 30% meestest. Tavalisem on see noorte ja seksuaalselt kogenematute meeste seas, kuid see võib juhtuda ka igas elueas.
Enamik enneaegse seemnepurskega meestest on täiesti terved; osadel esineb psühholoogilisi häireid, haiguslikke seisundeid nagu suhkurtõbi (diabeet) või uroloogilisi probleeme (näiteks eesnäärmepõletik ehk prostatiit). Enneaegset seemnepurset saab ravida ning raviks rakendatakse käitumisvõtteid, ravimeid või mõlemat kombineeritult.

Ravi käitumisvõtetega

On kolm käitumis-võtete meetodit, mida saab enne-aegse seemnepurske korral rakendada üksikult või kombinatsioonis. Kõige tõhusam on Masters ja Johnsoni väljatöötatud tehnika “Paus ja pingutus”. Kui mees tunnetab enneaegse orgasmi tekkimist, katkestab ta hetkeks suguakti. Mees (või ta partner) pigistab peenist pöidla ja kahe sõrme vahel. Pärast u 20-sekundilist õrna pigistust peenise peast allpool pigistus lõpetatakse ja suguakti jätkatakse. Nimetatud tehnikat võib korrata nii sageli kui tarvis. Kui kõik läheb hästi, õpib mees lõpuks pikendama seemnepurset ilma pigistuseta.
Teine võte on meetod “Alusta-katkesta”. Mees viib ennast orgasmi piirini kas partneri abil või enesestimulatsiooniga. Enne haripunkti jõudmist ta katkestab, lõdvestub ning alustab uuesti. Tsüklit tuleb korrata seni, kuni ta ei suuda seemnepurset enam tagasi hoida. Eesmärgiks on tunnetada vahetult saabuvat orgasmi ning õppida selle pidurdamist, lubades masturbatsioonilt edukalt üle minna vahekorrale.
Kolmas tehniline võte seisneb vaagnalihaste arendamises Kegeli harjutuste abil. Viimased töötati algselt välja meeste ja naiste uriinipidamatuse raviks. Mees suudab vaagnalihaseid kindlaks teha, kui katkestab korraks urineerimise. Olles kord juba õppinud neid lihaseid kontrollima, harjutab ta nende kokkutõmbamist tühja põiega. Kokkutõmmet tuleb hoida 10 sekundit, seejärel 10 sekundit lõdvestuda. Tsüklit tuleb korrata 10 korda järjest või kolm kuni neli korda päevas.
Käitumisravi on ohutu ja lihtne. Seksuoloogide hinnangul aitab see enneaegse seemnepurskega mehi 60–90% juhtudel. Samas võtab nimetatud meetod kaua aega – see toimib paremini seksuaalterapeudi juhendamisel, nõuab partnerite koostööd ning sageli esineb ka tagasilööke. Tulemuseks on selles olukorras medikamentoosse ehk ravimitega ravi eelistamine.

Ravimitega ravi

Ravimitega ravi ei saanud alguse mitte teaduslikult suunatud rünnakust enneaegse seemnepurske probleemile, vaid ühest ettekavatsemata kõrvaltoimest – osa mehi, kes tarvitas depressioonivastaseid ravimeid, kaebas pikenenud seemnepurske saabumise üle. Sellest alates oli loogiliseks sammuks kasutada antidepressante enneaegse seemnepurske raviks ning tulemused on olnud head, eriti populaarsete nn selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRI), samuti vanemate tritsükliliste antidepressantidega.

Olemas on ka kahe ravimi-rühma võrdlev salastatud uuring. Enneaegse seemnepurskega meestele määrati kas üks kahest SSRI-tüüpi ravimist, fluoksetiin või sertraliin, tritsükliline clomi-pramine või platseebo ehk toimeaineta preparaat. Nelja nädala pärast leiti paranemine isegi platseebogrupis.

Keskmine aeg seemnepurskeni suurenes algsest 46 sekundist kuni 2 minuti ja 16 sekundini. Väljendunud platseeboefekt peegeldab psühholoogiliste tegurite tähtsust enneaegses seemnepurskes, kuid sertraliin (4 min ja 45 sek) ja clomipramine (5 min ja 45 sek) osutusid paremaks kui platseebo, kutsudes esile nii suurema seksuaalse rahulduse kui ka kestvama erektsiooni. Selles kliinilises uuringus ei osutunud fluoksetiin tõhusaks, kuid edasine uurimine näitas tema kasulikkust, samuti ka teiste SSRI-tüüpi ravimite osas (nt paroksetiin).
Antidepressandid on retseptiravimid, mis nõuavad arsti järelevalvet. Neid võib kasutada enneaegse seemnepurske puhul regulaarselt kas igapäevaste või ühekordsete annustena kaks kuni neli tundi enne vahekorda. Uuring näitas ka, et ühekordne nädalane annus 90 mg fluoksetiini oli niisama tõhus nagu iga-päevane 20 milligrammine annus. Arvukad uuringud kinnitavad, et mehed, kes ei reageerinud SSRI-le kui üksikravimile, võivad saada hea tulemuse, kui lisavad eelmisele erektsiooni-häireravimi, näiteks sildenafiili.

Uus ravim dapoxetine on väljatöötatud spetsiaalselt enneaegse seemnepurske raviks. Kaks 2005. aasta ravimiuuringut näitasid selle kasulikkust ning suhteliselt väheseid kõrvaltoimeid, kuid tarvis on rohkem uuringuid, kaasa arvatud dapoxetine’i ja standardsete antidepressantide võrdlevad uuringud.

Kuigi antidepressantidel on enneaegse seemnepurske ravis suur roll, võib neil paraku olla ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Lisaks on need kallid. Tulemuseks on see, et osa mehi eelistab hoopis proovida tundlikkust alandavaid kondoome või prilokaiini ja lidokaiini sisaldavaid salve.
Enneaegne seemnepurse on kõige sagedasem ejakulatsioonihäire ning seda on kõige lihtsam ravida, kuid olemas on teisigi seemnepurskehäireid.

Allikas: Delfi

Enneaegne seemnepurse

Levinum seksuaalfunktsiooni häire alla 60-aastaste meeste seas.

Enneaegne seemnepurse on kõige levinum seksuaalfunktsiooni häire alla 60-aastaste meeste seas. Sellega on kokku puutunud pea iga 5. mees. Erinevalt erektsioonihäirest, mis esineb enamasti vanematelt meestel, on enneaegne seemnepurse ühtviisi levinud nii noorematel kui vanematel.

Probleemist hakati rohkem rääkima möödunud aasta alguses, kui maailmas tuli turule esimene sellise näidustusega suukaudne ravim dapoksetiin. Aasta lõpus Tallinnas peetud temaatilisel seminaril rääkisid arstid, et tänu teema laiemale käsitlemisele on nende vastuvõtule tulnud patsiente, keda varem ei oleks arvanud olemaski olevat.

Enneaegse seemnepurske kohta loe pikemalt kodulehelt Naudikauem.ee ning mure korral pöördu julgelt arsti poole.